Väikefirmad kavandavad kasvu suurema palkamiseta

Eesti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kavatsevad hoida töötajate arvu muutumatuna, sellegipoolest ootab käibe kasvu 92% väiksematest firmadest.

Ligikaudu 80% Eesti väikestest ja keskmise suurusega ettevõtetest ei pea välistöötajate värbamist aktuaalseks, näitab SEB uuring „Baltimaade majandusbaromeeter“.

Tööturul prognoosivad Eesti väiksemad firmad stabiilsust, kuna 78% küsitletute arvates töötajate arv ei muutu ning värbamisi kavandab 17%. Töötajate arvu vähendamisele mõtlevate ettevõtete osakaal on viimastel aastatel püsinud 5% juures. Lätis ja Leedus avaneb sarnane pilt.

„Arvestades tõeliselt pingelist olukorda tööjõuturul ja kasvavaid tööjõukulusid, on kasumlikkuse hoidmine ja uute töötajate ligimeelitamine ettevõtetele keeruline ülesanne,“ ütles SEB Panga jaepanganduse valdkonna juht Ainar Leppänen.

Eesti ettevõtetest on palganud välistööjõudu 8% ning edaspidi kaalub seda võimalust 13% – need on Balti võrdluses kõige kõrgemad näitajad. Ligikaudu nelja viiendiku väikefirmade tulevikuplaanidesse välistööjõu värbamine ei mahu. Lätis ja Leedus on need numbrid veelgi väiksemad.

Ettevõtete uuendustegevus kipub soikuma. Nimelt ei kavanda Eestis innovatsiooni 46% väiksematest firmadest, mis on tunduvalt kõrgem näitaja kui mullune 30%. Siiski kavatseb oma tooteid või teenuseid 2019. aastal uuendada 35% firmadest, 16% panustab töötajate arengusse ning 13% mõtleb ärimudel muutmisele. Lätis ei mõtle innovatsioonile 52% ning Leedus 56% väiksematest firmadest.

„Vähest innovatsioonihuvi võib selgitada üldise majandusoptimismiga, mis tuleneb suurest sisenõudlusest ning suhteliselt korralikust ekspordiaastast,“ märkis Leppänen.

2018. aastal oli Balti riikide majanduskasv Euroopa kiireimate seas ning palkade ja sisenõudluse kasv on märgatavalt tõstnud Eesti, Läti ja Leedu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kindlustunnet käimasolevaks majandusaastaks.

Kõige suuremad optimistid on Eesti firmad, kellest tänavu ootab käibe kasvu 92%, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. Lätis on vastav osakaal 89% ja Leedu 87%, nii et sõltuvalt riigist on käibe langust kartvate ettevõtete osakaal vähenenud 10% protsendi juurde.