INTERVJUU TARMO LOODUS VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS (VIKK) DIREKTORIGA

• Miks otsustasite liituda ELEA-ga?

Viljandi Kutseõppekeskus on autojuhtide ja bussijuhtide koolitaja. Oleme ainuke kutsekool Eestis, kus saab autojuhiks õppida peale põhikooli. Kolm aastat kestev õpe autojuht-veoseveo operaator erialal annab võimaluse saada autojuhiks. Õppekavas on olulisel kohal logistika, siis on ju loomulik, et oleme ka ELEA liikmed. Logistikavaldkonna uudised ja uued teadmised on nii meie õppijatele paremini kättesaadavad.

• Kuidas on mõjutanud COVID-19 kriis, Ukraina-Venemaa sõda, majanduskriis Viljandi Kutseõppekeskuse arengut?

Loetletud välised mõjurid on meid otseselt  vähe mõjutanud. Kovidi elasime paindliku õppetöö korraldusega kenasti üle, sõda on meile õppima toonud mõned ukrainlased. Kõige rohkem on meid mõjutanud majanduskriis. Kaupade, teenuste ja energia kallinemine teeb keeruliseks kooli majandamise. Kutsekoolon nagu iga ettevõte sõltuv sisendhindest. Kolmekordsed elektri- ja soojaarved teevad majandamise keeruliseks. Autojuhi ettevalmistuses on suur osa õppesõidul, mis nüüd on oluliselt kallim kui enne neid kriise.

• Millised seadusemuudatused on kõige rohkem mõjutanud äriotsuste tegemist?

Kutsehariduses on seadused stabiilsed, muudatusi on harva. Meie otsuseid mõjutavad ennekõike õppijad, nende olemasolu. Oleme täna 750 õppijaga järgmise suurusega koolide piiril. 800 õppijaga on kooli baasrahastus suurem. Paraku on kooliealised lapsed juba ammu tehtud, juurde neid viimasel hetkel kusagilt ei tule. Õppegruppide täituvus selgub tavaliselt augustis.

Autojuhtide õpetamist põhikooli baasil teeme viimased 8 aastat. Siis muudeti liiklusseadust ja kutsekool sai õiguse seda õpet pakkuda. Veoautojuhiks saab meil õppida kui oled 17 ehk põhikooli lõpetamisel. Õpe kestab 3 aastat. 6 kuuga saab veoautojuhiks õppida keskhariduse baasil.

• Kas on mõni teema või valupunkt, mis vajaks autojuhtide koolitamises, logistika, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses suuremat tähelepanu?

Meil on arusaamine, et ka veoautojuhtidel võiks Eestis olla oma kutsestandard: veoautojuht tase 3 ja tase 4. Tase 3 on eestisiseste vedude autojuht, tase 4 rahvusvaheliste vedude veoautojuht. See annab võimaluse erineval tasemel õpetamiseks. Oma kutsestandard on näiteks metsaveo autojuhtidel – metsaväljaveo autojuht, tase 4.

Ka logistikud võiks kaaluda oma veoautojuhi kutsestandardi loomisest – veoautojuht-veoseveo korraldaja tase 3 ja tase 4.

• Milliseid investeeringuid plaanite oma organisatsioonis teha järgneva 5 aasta jooksul?

Meil on ainukesena Eestis veoautode liberada. See on käigus olnud 6 aastat. Plaanime selle baasil õppeväljaku ja libedaraja uuendamist veoautojuhtide kompetentsikeskuseks. Projekt on koos Kehtna KHKga koostamisel. Püüame sel teel luua Eestis võimaluse õppida ja harjutada veoautojuhiks olemisel oma oskusi. Keskus on oluliseks kohaks liikluskultuuri tõstmisel, oodatud on siia huvilised lasteaedadest pensionärideni.

• Kuidas hindate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet globaalsetel turgudel?

Selle küsimusel on minul keeruline vastata. Oletan, et Eesti veokijuhtidel on üsna keeruline võistelda Ida-Euroopa odava tööjõuga. Samuti ei soosi meid liikuvuspakett. Teenuse kvaliteedi poolest oleme kindlasti tublid tegijad.

• Kuidas hindate noorte taset tänasel tööjõuturul, hariduse kvaliteeti autojuhtide koolitamises, logistika, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses, mis ametikohtadele otsite hetkel tööjõudu?

Inimesi on mitmesuguseid. On noored, kes on pühendunud oma ettevõtmistesse, on noored kes lasevad asjadel kulgeda ja need, kes ei soovi midagi. Autojuhiks tulevad meile õppima eneseteadlikud noored – mina tahan saada veoautojuhiks. Meie veoautojuhi-veoseveo operaatori õpetus tagab väga hea väljaõppe. Meie noored sõidavad nii Eestis kui laias ilmas. Nende endi tagasiside õpingute kohta on igati positiivne.

Igal aastal lõpetab põhikooli ca 13 000 noort. 70 % ehk ca 9000 lähevad haridust omandama kõrgkooli, 3000+ tulevad kutseõppesse. Pärast keskhariduse omandamist tuleb kutsekooli ca 1000 õppijat. Nendest peab iga aasta iga eluvaldkond Eestis oma osa saama. Kui palju suudab saada veonduse sektor, logistikasektor, sõltub ennekõike nendest sektoritest. Milline on töötasu, töötingimused jms mängib noorte kutsevalikul suurt rolli.

Minu soovitus – ettevõtjad, minge põhikoolidesse noortele oma erialasid promoma. Tehke end atraktiivseks. Ajage „suled kohevile“, näidake oma võlu, pöörake nad oma usku. Ainult nii on lootust järjest vananevas ühiskonnas tööjõudu saada.

Lõpetuseks.

Kutsekool peab olema erialaliitude liige, sest nii oleme kursis tegeliku eluga, ettevõtetes toimuvaga. Ja ka vastupidi – ettevõtjate soovitused õppe korraldamiseks on alati teretulnud. Nii loome koos tulevikku.

Tarmo Loodus