INTERVJUU Karmen Selteri Kehtna Kutsehariduskeskuse direktori ja Üle Kannelmäe Kehtna KHK tehnikavaldkonna juhiga
- Miks otsustasite liituda ELEA-ga?
Kuivõrd ELEA eesmärk on pakkuda tuge transpordisektoris tegutsejatele, siis meie kutseõppeasutusena vajame ühelt poolt katust pea kohale, mis hoiaks meid kursis sektoris toimuvaga, teisalt loob võimaluse olla ühe meie peamise partneri -ettevõtjatega, samas paadis.
- Kuidas on mõjutanud COVID-19 kriis, Ukraina-Venemaa sõda, majanduskriis Kehtna Kutsehariduskeskuse arengut?
Kõik kriisid, mis maailmas ja majanduses toimuvad mõjutavad ka kutsekoole. Kehtna ei ole siinkohal erand. Kui Covid seadis erilisi väljakutseid õppe korraldamises, siis sõda Ukrainas ja sellest tingitud majandusraskused mõjutavad otseselt õppijate erialavalikuid. Kuna veondus ja logistika on saanud neis raskustes otseselt suure löögi, siis need mõjud õppimise mõttes avalduvad veel inertsiga ka edaspidi. Kogu idapoolse suhtluse (nii veod kui turism) ära kukkumine on mõjutanud nende valdkondade tööjõuvajadust, firmad on pidanud oma ärimudeleid ümber kujundama jne. Koolil on palju abi infost, mis seondub ettevõtete tööjõuvajaduse prognoosidega.
- Millised seadusemuudatused on kõige rohkem mõjutanud äriotsuste tegemist?
Kooli äriotsused seisnevad ennekõike selles, milliseid õppegruppe ja mis mahus avada. Riigieelarvelise asutusena peame jälgima, kuidas ennast targalt majandada riigilt saadavate vahenditega. Energiahindade tõus, samuti mootorikütuste kallinemine on need read eelarves, mille kasvu ei ole pidaja ehk riik näinud ette suurendada. Siin oleme jätkuvalt rahalises mõistes kriisieelsetes aegades. Kutseõppe erialakoefitsent transporditeenuste valdkonnas küll võtab arvesse suuremat kulu õppevahenditele ehk kütusele, aga õppekoha baasmaksumust ei ole muudetud. Seega on järjest keerulisem tulla välja mootorsõidukijuhtide koolitamisega. Kogu eelarve kulub palkadeks ja õppevahendite st mootorikütuse soetamiseks. Investeeringuteks uude tehnikasse siit ei jagu. Peame lootma heale koostööle ettevõtjatega uute juhtide koolitamisel.
- Kas on mõni teema või valupunkt, mis vajaks autojuhtide koolitamises, logistika, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses suuremat tähelepanu?
Koolina on meie kohuseks, et pakutava õppe kvaliteet ja vastavus tööturu nõuetele. Sõidukid, millistel hakkavad meie lõpetajad töötama on tehniliselt ja funktsionaalselt pidevas arengus Meie poolt kasutava õppesõidukid on täna ajale juba jalgu jäämas. Õppesõidukite jätkupidev uuendamine kooli finantsressurssidega ei ole võimalik ega ka otstarbekas, kuna uued sõidukid on kallid ning neis kasutatav tehnoloogia uueneb kiiresti. Tuleb otsida teisi viise, et ajaga kaasas käia.
Teine suur teema, millega kool silmitsi seisab, on bussi- ja veoauto õppesõiduõpetajate leidmine, nende ettevalmistuse tsükkel on väga pikka. Algab B-kategoori sõiduõpetaja kvalifikatsiooni omandamisega, C- ja D-kategooria juhtimisõiguse omades saab alustada õpinguid nende kategooriate sõiduõpetaja õiguste saamiseks. Töö on vastutusrikas ning keeruline, kuna sõiduõpe toimub individuaalõppena ning vajalik on leida iga õpilasele sobiv väljaõppe metoodika. Täna on koolis vastavad õpetajad olemas, aga tarvis on noort järelkasvu, kelle leidmine täna on keeruline.
- Milliseid investeeringuid plaanite ettevõttes teha järgneva 5 aasta jooksul?
Kool sõltub investeeringute osas pidaja otsusest. Kehtna KHK on arendanud koostöös KOV-idega juba 10 aastat rasketehnika õppeväljaku ideed. Tänaseks oleme jõudnud sellesse faasi, kus on vaja reaalset investeeringut, et kavandatut ellu viima hakata. Riigil pragu neid vahendeid ei ole. Suur töö on ära tehtud. Nüüd loodame leida partnereid, kes mõistavad taolise õppeväljaku olulisust uute juhtide väljaõppes ja olemasolevate juhtide koolitamisel.
- Kuidas hindate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet globaalsetel turgudel?
Eesti ettevõtted, kes tegelevad välisturgudel on kindlasti konkurentsivõimelised. Eestlase põhiloomus on juba selline, et endast tahetakse jätta võimalikult hea mulje ja lisaks tihe konkurents, mis ei anna võimalust pinnapealseks tegutsemiseks on need motivaatorid, mis sunnivad ettevõtjaid pingutama. Eks meil on kindlasti raske võrreldes suurte riikidega, kuna palgasurve on kahest suunast, esiteks sektori keskmine palgatase, millega peab ka Eesti ettevõtja arvestama ning Eesti majanduslangus ja kallinevad hinnad, mis sunnib ettevõtjat töötajatele kõrgemaid palku maksma. Lisaks tehnika ja tehnoloogia ülikiire areng, mis nõuab investeeringuid. See on ka see osa, mis mõjutab kutsekoole õppe läbiviimisel. Ning teisalt ka võimalus, kus koolid saavad ettevõtjale appi tulla näiteks digivahendite koolitustega.
- Kuidas hindate noorte taset tänasel tööjõuturul, hariduse kvaliteeti autojuhtide koolitamises, logistika, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses, mis ametikohtadele otsite hetkel tööjõudu?
Kutsekooli lõpetajad on võrreldes eakaaslastega, kes tulevad gümnaasiumist ilma erialase ettevalmistuseta, paremas seisus. Kutsekeskharidusõpe tagab selle, et noor teab paremini, mis on tema enda soovid, kuhu ta tahab elus jõuda ning tal on omandatud amet, millega leiba teenida. Kindlasti ei ole ka kutsekoolist tulnud noor valmis ilma tööandja toeta koheselt võrdväärselt juba elukogenud kolleegidega tööle hakkama, puudu on nii elukogemusest kui praktilisest vilumusest, mis kinnistuvad ajaga.
Eestis on täna mitmeid kutsekoole, kes pakuvad tasemeõppes veoautojuhi ja bussijuhi koolitusvõimalusi. Peamiselt koolitatakse mittestatsionaarses õppes täiskasvanud õppijaid, kelle õpimotivatsioon on kõrge.
Kuna mootorsõidukijuhid ei saa lõpetada kooli ilma kategooriat omandamata, siis nende lõpetajate tulemus on 100%. Ükski juht ei saa juhtimisõigust, kui ta pole läbinud vastavaid eksameid. Ettevalmistuse eksamiteks teevad koolid, meil on pädevad õpetajad ja sõiduõpetajad, kes lisaks sõiduõpetaja kutsele on omandanud ka pedagoogilised oskused. Täna on olemas piisavalt õppesõiduõpetajaid, puudust tunneme ehk oskustega ja teotahtetlisest õppetöökoja meistrist, kes korraldaks praktilisi erialatunde, mis on seotud rohkem tehnikute erialaõppega.
Karmen Selter
Kehtna KHK direktor
Ülo Kannelmäe
Kehtna KHK tehnikavaldkonna juht