Vesterbacka lubab Helsingi – Tallinna vahelise tunneli valmis ehitada 24. detsenbriks 2024.

 

Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit kavandav Peter Vesterbacka on investoritelt kogunud 100 miljonit eurot, tänavu on vaja veel mõnisada miljonit, järgmisel 326 miljonit eurot ning siis veel 745 miljonit eurot laenu. “Tunnelit ehitada on lihtne,” leiab Vesterbacka.

“Ma ei näe selles probleemi, kas inimesed meisse usuvad. See on nende probleem, aga meie lihtsalt ehitame tunneli,” rääkis Vesterbacka intervjuus Äripäeva sõsarlehele Delovõje Vedomosti.

Te olete toonud tunneli ehitusse 100 miljonit eurot. Kuidas te kavatsete leida ülejäänud 14 miljardit 900 miljonit?

Me töötame selle projekti kallal juba 2,5 aastat ja läheneme sellele nagu idufirmale. Esimeses järgus rahastasime projekti ise, paigutades sellesse kaks või kolm miljonit.

Kas see on Rovio raha?

Ei, see on minu isiklik raha. Järgmises etapis töötasime välja detailsema finantsmudeli, viisime läbi finantsauditi, esitasime Soome valitsusele hinnangu, kuidas projekt mõjutab ümbritsevat keskkonda, ja algatasime Eestis ehitusloa taotlemise. Nüüd on vaja, et Eesti langetaks asjakohase poliitilise otsuse. Ma arvan, et Eestist vajalike lubade saamine võtab aega umbes poolteist aastat.

Aga Soomest?

Seal käib kõik veel kiiremini. Äänekoski biotoodete tehas sai loa vähem kui aastaga. Talvivaara kaevandus Soome põhjaosas sai kõik vajalikud load vähem kui kahe aastaga. Nii et kui rahvas ja riik tahavad, liigub kõik oluliselt kiiremini.

Mis puudutab meie finantsmudelit, siis oleme töötanud selle välja väga detailselt. Selle aluseks on Maailmapanga raudteereformi pakett. See on 600-leheküljeline dokument, mis on hästi läbi uuritud ja mida kasutatakse üle maailma. Selleks, et seda kõike realiseerida, peame leidma veel 15 miljardit eurot. 30% sellest rahast moodustavad investeeringud omakapitali (equity investment, mis tähendab, et investorid saavad firmas osaluse), 70% aga saadakse laenudena. Omakapitali kavatsetakse investeerida 4,5 miljardit eurot, laenudena 10 miljardit.

Mis huvi on inimestel investeerida infrastruktuuriprojekti?

Aga mis huvi on inimestel investeerida Skype’i või Veriffi? Vastus on: sellepärast, et tegemist on hea äriga. Täpselt sama on tunneliga. Investeeringute tasuvusaeg on 17 aastat. Sisemine tasuvusmäär (IRR ehk internal rate of return) on 10,11%. See on hea näitaja, eriti infrastruktuuriprojekti kohta.

Kuidas te kavatsete hakata selle projektiga raha teenima? Hakkate tunneli läbimise eest raha võtma?

Jah. Me juba müüme pileteid. Müüme veebis iga päev kümneid pileteid. Peamiseks tuluallikaks saab reisijatevoog, kuid mõningane raha tuleb ka veostelt.

Kui suur osa (protsentides) tuleb reisijatelt, kui suur veostelt?

Ausalt öeldes ma ei tea… Arvan, et 80/20 reisijate kasuks.

Kuid läheme tagasi raha leidmise juurde. Plaani kohaselt pidime selle aasta jaanuariks koguma 100 miljonit eurot. Me jõudsime sellele juba detsembri alguses. Need 100 miljonit on equity. 2019. aastal peame leidma veel mõnisada miljonit – ja ka need on investeeringud omakapitali. Järgmine etapp on laenud. Selliselt kogume mõne aastaga kokku kogu summa. Kuid me saame ehitusega alustada varem – meil ei ole selleks vaja kõiki 15 miljardit.

Mis puudutab esimest 100 miljonit, siis selle rahaga saame töötada välja detailse ehitusplaani, tehnilise plaani. Ja tuleval aastal tahame juba hakata ehitama. 16 läbindusmasinat hakkavad puurima tunnelit kaheksas suunas. Sellele kulub kaks aastat. Seejärel ehitatakse raudteejaamad ja pannakse liikuma rongid. Esimese rongi anname käiku 2024. aasta 24. detsembril.

Kui palju raha te peate kokku saama, et ehitusega alustada?

Järgmisel aastal peame koguma 326 miljonit eurot. See on equity. Pärast seda peame leidma 745 miljonit eurot laenuraha.

Selleks, et leida esimesi investoreid, korraldasime roadshow ja käisime Shanghais, Pekingis, Singapuris, Londonis, Pariisis, Amsterdamis. Veebruaris oleme Tokyos ja pärast seda võtame ette Aasia peamised finantskeskused. Seega: 100 miljonit ei ole kahtlemata 15 miljardit, kuid üldiselt läheb asi meil investeeringute leidmisega hästi.

Paljud kahtlevad, kas Aasia investorid on ikka “päris”.

Küsige Taxifyst järele, kas need investeeringud, mis Didi (Hiina ühisautode kasutamise firma, mis tõrjus Uberi tema “taevaselt positsioonilt” välja – DV) tegi, olid “päris”. Küsige MariaDBst (idufirma, kes töötas välja avatud lähtekoodiga andmebaasi – DV), kas Alibaba investeeringud olid “päris”. Küsige Supercellist, kas nende firma väärtus, mis hinnati pärast Tencenti investeeringut 10 miljardile, on “päris”. On isegi väga “päris” – me näeme seda iga päev Helsingi tänavapildis.

Ma ei näe selles probleemi, kas inimesed meisse usuvad. See on nende probleem, aga meie lihtsalt ehitame tunneli.

Küsimus teisest vallast. Maailmas toodetakse miljoneid mänge, kuid mitte kõik ei saavuta sellist edu nagu “Angry Birds”. Mis seda mängu teistest eristab?

Selleks, et tuua välja edukat mängu või filmi, ei piisa sellest, kui teha õigesti mingit üht asja. Tuleb teha üheaegselt mitut õiget asja. “Angry Birdsi” puhul langes kokku mitu tegurit.

Esiteks tuli mäng välja õigel ajal – 2009. aasta lõpus. Mäng oli optimeeritud puuteekraanile, seal olid vapustavad tegelased, vapustav mängitavus (gameplay), vapustav turundus, seal oli üldse palju asju tehtud vapustaval tasemel. Või võtame teise hiti, mängu Fortnite. Ka seal on palju tehtud õigesti, muu hulgas Battle Royali moodus, mängudisain jne.

See tähendab, et mitte üks tegur, vaid mitu?

Jah. Pealegi oli Rovio lasknud enne Angry Birdsi välja 51 mängu. Ma olen sügavalt veendunud, et inimene õpib kõige rohkem siis, kui ta midagi teeb (learning by doing).

Tunneliga on sama lugu. 2,5 aastat tagasi ei olnud mul aimugi, kuidas tunnelit ehitatakse. Ma ei saa end praegugi “juhtivaks eksperdiks” lugeda, kuid olen selle ajaga siiski väga palju õppinud. Mulle on paljud öelnud: “Peter, kas sa üldse saad aru, et tunneli ehitamine ei ole sama mis mängu loomine?” Aga mina ütlen, et need protsessid on väga sarnased. Kõik sõltub ju sellest, kuidas asi ette võtta ja ära teha. Kuidas muuta mõte tegelikkuseks.

2012. aasta veebruaris-märtsis kohtusime Lukas Filmsi büroos Hasbro firmaga, kellel on “Tähesõdade” teemaliste mänguasjade tootmise litsents. Me ütlesime neile: “Rovio ja Lukas tulevad 8. novembril välja mänguga “Angry Birds Star Wars”. Me tahaksime, et sellel päeval müüdaks kogu maailmas selle mängu teemalisi mänguasju.” Meile vastati, et see on võimatu, sest iga kord, kui tuleb uus mänguasjade liin, kulub selle turuletoomiseks rohkem kui aasta. Aga teate mis? 8. novembril müüdi neid mänguasju üle maailma. See ei olnud võimatu. Samamoodi on tunneliga.

Või siis öeldakse: “Peter, selleks, et saada kõik ehitusload, kulub vähemalt viis aastat.” Ma vastan: “Loomulikult. Kui te midagi ei tee, siis see võtabki viis aastat aega.” Või varem öeldi meile: “Võimalik, et see tunnel saabki 2040. aastaks valmis, kui Euroopa Liit subsideerib pileteid 30% ulatuses. Ühesõnaga: teil on projekt, mille kohaselt tunnel võib-olla valmib 2040. aastaks, ja EL võib-olla spondeerib. Ma ütlen, et sellisel juhul teie projekt “võib-olla ei realiseeru”. Meie vastus oli: “15 miljardit eurot, ja tunnel on valmis 24. detsembril 2024.”

On see reaalne?

Edukas projekt, pole vahet, kas see on mäng, idufirma või miski muu, eeldab liidrit, täielikku pühendumust ja kirge. Sa pead uskuma sellesse, mida teed. Ma tean, et me ehitame selle tunneli, sest selles ei ole midagi keerulist.

Kohtusime 8. jaanuaril meie peaministriga. Sellel kohtumisel osales China Railway Engineering Corporationi (üks meie potentsiaalsetest projektipartneritest) president Li Zhang Zongyan. Temalt küsiti: “Kas see pole mitte agressiivne plaan – ehitada tunnel nelja aastaga?” Ta vastas: “See on väga agressiivne plaan. Kuid China Railway Engineering Corporation on ehitanud Hiinas 18 000 kilomeetrit raudteetunneleid. Tallinna ja Helsingi lennujaama vaheline tunnel on 103 kilomeetrit pikk. Nii et see on täiesti reaalne.”

Vaadake Rail Balticut. Projekt ei edene erilise kiirusega, sest valitsused vaidlevad pidevalt omavahel. Meie puhul ei ole kolme valitsust: see on eraprojekt ja igaüks teab, mille eest vastutab. Sellepärast on tunneli ehitamine lihtne.