ELEA Veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad 2012
Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) liikmed on oma tegevuses pikaaegselt puutunud kokku kaupade veopakendiga kaasnevate probleemidega nagu näiteks vajadus määrata, kes on veopakendi heaperemehelik omanik; kes peaks veopakendi kasutuselevõtmise eest maksma; miks on kaubaaluse puhul tihti tegemist nn standardile mittevastava pakendiga ja kes vastutab sellise veopakendi purunemisega kaasnevate kaubale põhjustatud kahjude eest – need on mõned sageli esile kerkinud küsimused, mis tekivad veoprotsessi erinevate osapoolte vahel.
ELEA otsustas probleemide leevendamiseks ja loodetavasti lahendamiseks välja töötada Eestis kasutamiseks sobivad eeskirjad, mis sisuliselt on veopakendi kasutamisega seotud ettevõtjate omavahelised kokkuleppelised „mängureeglid“. ELEA kaasas eeskirjade väljatöötamisele erivate turuosaliste esindajaid: kaubandus-, tootmis-, veo- ja logistikaettevõtjad ning veopakendikeskuse tähenduses tegutsevad ettevõtjad. Eeskirjade väljatöötajad usuvad, et taoline vabatahtlikult kasutuselevõetav raamistik suurendab kõigi eeskirjade kohaldamisega ühinenud osapoolte tegevusefektiivsust ning hõlbustab igapäevatööd, pikendab veopakendite eluiga, seega on keskkonnasõbralik, ja vähendab ringluses nõuetele mittevastava veopakendi osakaalu.
Töörühm töötas 9. jaanuariks 2012.a välja ELEA Veopakendi ringlussüsteemi tegevuseeskirjad 2012 (lühendatult ELEA VRT 2012) ning tegi ELEA juhatusele ettepaneku esitada väljatöötatud tegevuseeskirjad liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks. Töörühm lähtus tegevuseeskirjade väljatöötamisel pakendiseadusest, keskkonnaalastest seadustest, samuti võeti eeskujuks Suomen Logistiikkayhdistys ry poolt välja töötatud ning Soome vastavate turuosaliste poolt heaks kiidetud eeskirjadest FI-2002 Puupakkausjärjestelma.
Tegevuseeskirjade eesmärgiks on luua avalikus ringluses ja korduskasutuses olevate veopakendite kasutamise ja haldamise efektiivselt töötav raamistik, mis reguleerib eeskätt veopakendite ringlust kui süsteemi(!), mitte ei loo näiteks veopakendite kvaliteedistandardeid. Viimased on eeskätt vastavaid õigusi omavate tootjate pärusmaa. Tegevuseeskirjad on jaotatud viide ossa.
Esimene osa sätestab tegevuseekirjade kohaldamist nähes ette, et regulatsioon on suunatud avalikus ringluses ja korduskasutusega standardile vastava veopakendi veoprotsessis (ringlussüsteemis) kasutajate suhteid käsitsemistasude arvestamise ja makseviisi valiku osas, veopakendi omandi, vastuvõtu, parandamise ning muude küsimuste osas. Pakendiseaduse mõttes on pakendeid kolme liiki: esimene liik on müügipakend, teine liik on rühmapakend ning kolmas liik on veopakend. Tegevuseeskirjadega reguleeritavad ringlussüsteemis kasutatav veopakend on kolmandane pakend pakendiseaduse mõttes. Tegevuseekirjade kohaselt on veopakendil igal ajahetkel omanik. Nii sätestatakse, et muu kokkuleppe puudumisel on omanikuks isik, kelle valduses on veopakend. Tegevuseeskirjad on dispositiivse iseloomuga, seega kohaldamine eeldab huvitatud poolte vahel sellekohast kokkulepet. Tegevuseeskirjad on siduvad vaid osapooltele, kes on nende kohaldamises kaubandus- ja veolepingutes kokku leppinud.
Teine osa defineerib tegevuseeskirjades kasutatud sõnade mõisteid sisaldades veopakendi ringlusega seotud isikute, koostatavate dokumentide ja pakendi nõuete tähendusi.
Kolmas osa reguleerib veopakendi eest tasumise makseviise võimaldades kohaldamises kokkuleppinud pooltel märkida lepingutes lihtsustatult makseviisi tähendusena vastavalt tähistena A (maksmine vastastikuse saldo alusel), B (pakendi eest tasutakse eraldi arve alusel) või C (pakendi eest eraldi ei tasuta, pakendi maksmus sisaldub kauba maksmuses). Pooltel on õigus määrata kokkuleppel ka muu makseviis. Veopakendi väärtuse, selle veoga seotud kulud jms. määravad veoprotsessi osalised eraldi lepingus, tegevuseeskirjades taolisi hinnakokkuleppeid ei sisaldu.
Neljas osa sätestab ringlussüsteemi toimimist nähes ette veopakendiga kauba saatmise ja tühjade veopakendite tagastamise korra, samuti veopakendite parandamise korra. Tegevuseeskirjade kohaselt allutatakse poolte vahel tekkinud vaidluste lahendamine Harju Maakohtule, kui pooled ei suutnud vaidlusi läbirääkimiste käigus lahendada.
Viies osa reguleerib tegevuseeskirjadest teavitamise ja nende muutmise korda. Tegevuseeskirjad tehakse kõigile kättesaadavaks ELEA kodulehe kaudu aadressil: www.elea.ee. Tegevuseeskirjade toimimist hakkab jälgima ELEA juhatuse otsusel moodutatud ELEA Veopakendi Komisjon, mille koosseisu kuuluvad nii ELEA kui ka teiste turuosaliste esindajad. ELEA Veopakendi Komisjon analüüsib ka kohaldamisel kerkinud probleeme ning teeb vajadusel tegevuseeskirjade muutmise ettepanekuid.
Tegevuseeskirjadele lisatakse veopakendi ringlussüsteemi toimimist selgitav tegevusskeem ning mõnede veopakendite kõlbulikkusmääratlused. Tegevuseeskirjade väljatöötajad näevad, et eeskirjad on kohaldatavad erinevat tüüpi avalikus- ja korduskasutuses olevatele ja standardile vastavate veopakendite ringlusele, kuid kuna valdav enamus taolistest pakenditest on EUR ja FIN alused, siis hetkel on kõlblikkusmääratlused vaid nende pakenditüüpide kohta. Kasutajad võivad omal soovil kasutada tegevuseeskirju ka muude veopakendite puhul.
ELEA üldkoosolek kinnitas tegevuseeskirjad 02.04.2012.a ning kehtima hakkavad need tegevuseeskirjad alates 2012. aasta 1.maist.
Karli Lambot
ELEA juhatuse esimees