DPD uus juht: väikefirmad võivad sattuda kriisi

„Tööjõuprobleemide, teenuse hinna- ja palgasurve tõttu võivad raskustesse sattuda väiksemad ettevõtted, kelle majanduslik stressitaluvus nii suur ei ole,“ kinnitas jaanuari lõpus DPD juhiks saanud Kirss Äripäeva Transpordi ja Logistika infolehele.

Järgneb intervjuu Remo Kirsiga.

Olite varem DPD Eesti operatsioonide juht. Kes edaspidi seda rolli täidab?

Uue operatsioonide juhi valikuprotsess on alles käimas. Uue inimese leidmiseks vaatame ringi nii maja sees kui ka väljas.

Miks toimus DPD Eesti esinduses juhivahetus?

Rainer Rohtla on DPD Eestis tegutsenud üle kümne aasta ning tema lahkumine toimub isiklikust soovist. Siin oldud aastate jooksul on Rainer tugevalt panustanud ettevõtte arengusse ning viinud läbi olulisi protsesse nii efektiivsuse, keskkonnasäästu, töötajate rahulolu kui ka tegevusvaldkondade laiendamisel.

Mille poolest erinete eelmisest juhist?

Ei saa öelda, et meie nägemused ettevõttest, tulevikust ning ees ootavatest tegevussuundadest erineksid, pigem on nad sarnased, kuna oleme ühiselt nende nimel aastaid tööd teinud. DPD Eesti ja kogu DPD grupi suurus tingivad pigem pikemaajaliste tegevussuundade paigas hoidmise ning eesmärk on esialgu jätkata sama kursiga, millesse on ettevõte tugevalt panustanud.

Juhirollis on minu ja Raineri vahel ikka mõningaid erinevusi nii iseloomus kui nägemuses, millele rohkem rõhku panna, kuid esialgu kardinaalseid muutusi plaanis pole.

Kuidas olete DPD Eesti 2018. aasta tööga rahul?

2018 oli DPD jaoks edukas ja arenguterohke. DPD investeeris Baltimaades ainuüksi pakiautomaatide võrgustiku laiendamisesse viis miljonit eurot, mille tulemusena püstitasime Eestis 50 uut automaati. Jõhvis valmis üle miljoni maksma läinud DPD depoo ning jätkus panustamine uutesse tehnoloogiatesse, et teha paki vedu ja selle kättesaamine efektiivsemaks ning mugavamaks. Näiteks said kõik meie kullerid uued skännereid ja arendame äriklientidele kaasaegset tellimiskeskkonda.

Kindlasti saame rahul olla ka põnevate koostööprojektide käima lükkamisega – näiteks koostöö Starshipi ja Cleveroniga. Hea meel on ka saavutatud tunnustuse üle töötajate rahulolu tõstmisel: taas pälvisime pere- ja töötajasõbraliku ettevõtte tiitli.

Kõiki arenguid ilmestab ka fakt, et DPD pakiautomaadid on inimeste poolt hästi vastu võetud, mahud on püsivalt kasvamas ning möödunud aastal tõusis läbi meie võrgu liikunud saadetiste maht 15%.

Mulle on väga südamelähedased ka DPD eesmärgid keskkonnasäästlikuse tõstmisel ja mul on hea meel, et kõik meie kaudu liikuvad pakid on süsinikuneutraalsed.

Mida tagantjärele hinnates võinuks teisiti teha?

Otseseid vajakajäämisi senistes tegemistes ei ole tuvastanud, kuid üks valdkond, milles tahaks alati rohkem ära teha, on tööjõupuudus kogu sektoris. Oleme valdkonda pidevalt panustanud ja jätkame sellega edaspidi, kuid ilmselt on veelgi kohti, mida saaks parandada ja arendada.

Millist äri kasvu plaanivad 2019. aastal teie peamised kliendid?

Kogu e-kaubanduse sektor on olnud aastaid pidevas kasvus ning see jätkub. Seda on toetamas ka hoogne pakiautomaatide võrgustiku laienemine. Lisaks teevad järjest tublimat tööd Eesti e-kauplused toodete välismaale müümisel ning siin saame me üleeuroopalise kiire võrgustikuga ka piisavat logistilist tuge pakkuda.

Meile endale on väga oluliseks osaks ka äriklientide valdkond, kus samuti üha enam ollakse kasutamas nutikaid ja kiireid kullerilahendusi.

Millest lähtusite alanud aasta äriplaani tehes?

Äriplaani üheks oluliseks osaks oli kindlasti tööjõupuuduse ja kiirelt kasvavate tööjõukulude valdkond, millega peab arvestama praktiliselt kõiki plaane ja arenguid tehes. Pidevalt kasvavate mahtude juures tuleb kasvatada töökäte arvu ja/või muutuda oma tegevustes üha efektiivsemaks. Mõlematega on arvestatud ka 2019. aasta äriplaani juures. Paraku peame arvestama turu ja elanike arvuga, mis seavad protsesside automatiseerimisele teatavad piirangud.

DPD grupp teeb põhjalikku tööd uuringute läbiviimisel ja trendide ennustamisel ning kogu seda informatsiooni oleme arvesse võtnud ka oma plaanide tegemisel.

Milliseid muudatusi DPD Eesti tegevuses plaanite?

DPD Eesti peamised suunad jäävad samaks. Soovime jätkuvalt keskenduda äriklientide efektiivsele teenindamisele, kuna B2B on valdkond, millega DPD alustas ning siin oleme põhjalikult ennast sisse töötanud. Eraklientide valdkonda oleme viimastel aastatel panustanud tugevalt ning sellega soovime jätkata. Möödunud aastal laiendasime hoogsalt Pickup-pakiautomaatide ja pakipoodide võrgustikku ning kliendid võtsid selle ülimalt hästi ja kiiresti omaks.

Mis on Teie jaoks sel aastal kõige tähtsamad märksõnad?

Valdkondi ja märksõnu, millele keskenduda, on palju. Mulle on ilmselt olulisemateks keskkonnasäästlikkus ning tööjõu valdkond.

Miks just need?

DPD-suuruse ettevõtte juures on keskkonnale jäetava jalajälje kontrollimine ja vähendamine oluline temaatika ning ka väikesed muudatused protsessides võivad tuua suure efekti. Näiteks võttes kasutusele uue pakkide saabumise aega täpsemalt ennustava teenuse DPD Predict, suutis kogu DPD grupp vähendada oma viimase miili teenuse süsiniku väljastust 4% võrra.

Iga kokkuhoitud kilomeeter, mida kuller peab läbima, säästab keskkonda, hoiab kokku aega, tõstab pakiveo efektiivsust, säästab tööjõukulusid jne.

Tööjõuvaldkonna märksõna on oluline, kuna kogu sektoris on suured probleemid tööjõupuuduse ning kiirelt kerkivate tööjõukuludega. Selle probleemiga peab pidevalt tegelema, et suurenevate mahtude juures oleks ikka piisavalt inimesi, et saaksime jätkuvalt pakkuda kvaliteetset teenust.

Peame keskenduma nii klientide kui töötajate rahulolu suurendamisele, et takistust edukalt seljatada. Häid tingimusi ja töökeskkonda pakkudes ning kvaliteetse ning meeldiva teenusega ettevõte on potentsiaalsele töötajale oluline argument.

Kuidas lahendada tööjõuprobleemi?

Kui meil oleks võluvits, millega tööjõuprobleemi lahendada, oleksime ilmselt äriliselt hoopis teises kohas. Seepärast ongi kogu tööjõuvaldkond meile üheks oluliseks märksõnaks, millele keskenduda. Oluline ongi see, et tööjõuprobleem koosneb paljudest komponentidest ning üksiku lahendusega võitu ei saavuta.

Klientide ja töötajate rahulolu tuleb suurendada nii heade töötingimuste ja -keskkonna pakkumisega, kui ka kvaliteetse ning meeldiva teenusega kogu ettevõtte üleselt.

DPD Eesti üritab oma töötajatele pakkuda võimalikult paindlikke lahendusi, et igaüks leiaks endale sobiva olemise. Näiteks kodukontor, paindlikud tööajad, ise graafiku valimine, soodustused tervise arendamiseks, toetused, tähtpäevade meelespidamised jms. Oleme mitmel korral pälvinud ka tunnustusi pere- ja töötajasõbraliku ettevõttena.

Mille poolest erineb DPD Eesti tegevus Läti ja Leedu esindustest?

Grupi tugi ja koostöö kõikide riikide vahel on väga tugev, aga võiks öelda, et pigem toimuvad hetkel arengud teistpidi – Läti ja Leedu järgivad Eesti eeskuju. Eelkõige räägin e-kaubanduse mahtude kasvust ning pakiautomaatide eelistamise trendist.

Kui Eesti elanikud kasutavad teiste teenustega võrreldes kõige rohkem just pakiautomaate (üle 80% küsitletutest), siis Läti elanikud eelistavad tellida esmalt pakke koduaadressile ning seejärel pakiautomaati (41% küsitletutest). Leedulastest tellib oma saadetised pakiautomaati ligi kolmandik e-ostlejatest.

Need trendid on aga väga kiiresti muutumas pakiautomaatide kasuks ning oleme seda oma pakiautomaatide ja pakipoodide võrgustiku arendamisel ka arvesse võtnud. Selleks, et meie e-kauplustel oleks piisavalt võimalust ka naaberriikide tarbijate trendidega kaasas käia, täienes DPD pakiautomaatide võrgustik Lätis ja Leedus möödunud aastal 71 automaadi võrra ning jätkame ka edaspidi terves Baltikumis oma võrgustiku laiendamist.

Pakiautomaatide valdkond on kindlasti koht, kus teised riigid – mitte ainult Läti ja Leedu, vaid ka muud riigid –, vaatavad pigem Eesti ja Soome kogemust ning paluvad meie nõuandeid.

Mis muutusi näete konkurentsisituatsioonis?

Ilmselt käesolev aasta suuri muudatusi konkurentide seas ei too, sest suuremad pakivedajad jäävad ikka tegutsema ning kõik üritavad trende jälgida ja vastavalt sellele ka areneda. Samas tööjõuprobleemide, teenuse hinna- ja palgasurve tõttu võivad küll raskustesse sattuda väiksemad ettevõtted, kelle majanduslik stressitaluvus nii suur ei ole.