Autoettevõtete Liidu ja Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni ettepanekud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsiooniläbirääkimistele maanteetranspordi valdkonnas

Alljärgnev pöördumine saadetud 16.03.2023 Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku erakonna koalitsiooniläbirääkimistele.

Transpordi ja logistika sektorit võib pidada majanduse vereringeks, sest neist sõltuvad pea kõik teised
majandusvaldkonnad ja kõigi Eestimaa elanike igapäevaeluks tarvilike kaupade olemasolu. Valitsusliitu
moodustavad erakonnad on valimisprogrammides üksmeelselt pidanud oluliseks Eesti ettevõtlussektori
kohanemist rohe-eesmärkidega. Eesti on võtnud ambitsioonikad eesmärgid transpordisektori keskkonna
jalajälje vähendamiseks. Valdkonna poliitika sihte ja tegevusi määratlev Eesti transpordi ja liikuvuse
arengukava 2021-2035 näeb ette transpordisüsteemi konkurentsivõime suurendamist, arendades seda
säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendades selle keskkonnajalajälge ning muutes taristul liiklemise
ohutumaks. Samas ei eesmärgista valdkonna arengukava riigi ootuseid maanteetranspordi sektori
toimimise tõhususele ja panusele kliimaeesmärkide saavutamisse. Sektori esindusorganisatsioonid
peavad vajalikuks esitada ettepanekud, mis toetavad maanteetranspordi poliitika kujundamist.

Transpordi sektoril on väga oluline osa Eesti majanduses. Transpordi ja logistika sektoris töötab kokku üle
60 000 inimese, mis moodustab ligi 10% kõigist Eesti töötajatest. Veonduse ja laonduse valdkond
moodustas 2022. aastal 6,4% ehk ligi 2,0 miljardit eurot kogu Eesti majanduses loodud lisandväärtusest ja
panustas 0,2%-ga (so 15%) Eesti SKP kasvu (Statistikaamet, RAA0045). Ekspordibilansis (Statistikaamet,
VKT11) on maanteetransport arvutiteenuste ja ehituse järel kolmandal kohal, moodustades ca 8% kogu
Eesti ekspordist ja ligi 11% ekspordibilansist.

Viimastel aastatel (v.a. koroonaviiruse leviku aegsed piirangud) on kaubavedude maht maanteedel ja
raudteel olnud veidi üle 50 miljoni tonni. Maanteel on veetud keskmiselt 55% ja raudteel 45%
kaubamahust. Samas Euroopa Liidus moodustab autovedu enam kui 70% kogu maismaa-kaubaveost.
Seega raudteel on Eesti kaubaveo osakaal tunduvalt suurem, kui teistes Euroopa riikides1
. Maanteel ja raudteel veetavad kaubagrupid jaotuvad – üle 90% raudteel veetavatest kaupades on keemia- ja
naftatooted ning põlevkivi, kuid maanteeveol domineerivad puisteained (kaevandus- ja karjääritoore), puit,
põllumajandus tooted ja toit (kokku 70% kaupadest). Maantee- ja raudteetransporti vastandada ei ole
otstarbekas ega vajalik. Mõlemal on oma koht ja loomulik arengutee. Arvestada tuleb, et üle 80%
veoteenuse müügi mahust liigub maanteedel. Rail Balticu valmimise edasilükkumise ja maanteetranspordi
olulisuse tõttu Eesti majanduses peame vajalikuks sektori arengule kaasa aitavate poliitikate kujundamist.

Tuginedes eeltoodule ja arvestades trende transpordisektoris teeme järgnevad ettepanekud ja palume
võimalusel nendega arvestada järgmise nelja aasta poliitikate kavandamisel.

ETTEPANEKUD
1. Avada transpordi- ja liikuvuse arengukava täiendamine ning kavandada selles sihid ja
tegevused maateetranspordi (autokaubaveo) arendamisel, mis toetaksid ka Eesti riigi
võetud kliima-eesmärkide saavutamist

2. Maanteetranspordi keskkonna jalajälje vähendamiseks ja majandusliku tõhususe
suurendamiseks otsida võimalusi lubada Eesti teedele pikemad ja raskemad autorongid
(pikkusega 20,75 ja 25,25 m ning 60 tonnise täismassiga).

3. Arendada järjepidevalt maanteetranspordi taristut (nutikad 2+2 teed, lisaparklad
põhimaanteede suuremate linnade piiridesse – maanteede äärde, kvaliteetsed
kõrvalmaanteed, elektriautodele/- veokitele laadimisjaamade taristute väljaehitamine)

AUTOKAUBAVEO, TRANSPORDI JA LOGISTIKA SEKTORIS ROHE-EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS TULEKS
KAALUDA JA KA JÄRGMISTE POLIITIKAMEETMETE RAKENDAMIST:
1. Ostutoetuse rakendamine gaasiveokite (CNG/LNG) kasutuselevõtmiseks Eestis
2. Kohaliku veokipargi uuendamise toetus EURO null kuni V heitmeklassidest EURO VI-le ja
teekasutustasu ja rakseveokimaksu vabastus gaasiveokitele ja tasu diferentseerimine
EURO-klasside alusel.
3. IKT võimaluste parem ärakasutamine ning intelligentsete transpordisüsteemide (ITS)
arendamine ja laialdase rakendamise toetamine transpordi ja logistikasektori toimise ja
järelevalve tõhustamiseks (sh logistikaandmete standardimiseks ja jagamiseks)
4. Rohepöörde oskusete arendamine transpordi- ja logistikasektoris
5. HVO ja teiste keskkonnasõbralike alternatiivkütuste kasutamine rohepöörde ja „FIT for 55
ehk eesmärk 55“ ülemineku perioodil.
6. Taotleda EL mobiilsuspaketi (EU Mobility Package) tühistamist, sest see vähendab
piirkonna transpordiettevõtete konkurentsivõimet ja toodab rohepesu. Võtta kasutusele
kõik meetmed vähendamaks autojuhtide ja laiemalt logistikasektori tööjõu puudust.

Loe kogu pöördumist siit: Ettepanekud_koalitsioonile_autovedu_15.03.2023 (AL ja ELEA)

Allkirjastatud:

Kersten Kattai
Autoettevõtete Liit
tegevjuht

Toomas Orutar
Eesti Logistika ja
Ekspedeerimise Assotsiatsioon
nõukogu esimees

Herkki Kitsing
Eesti Logistika ja
Ekspedeerimise Assotsiatsioon
juhatuse liige