INTERVJUU RIIA SILLAVE HHLA TK ESTONIA JUHATUSE ESIMEES
- Miks otsustasite liituda ELEA-ga?
HHLA TK Estonia on Muuga sadamas konteineri-, üldkauba ja ro-ro terminalina logistika mõistes turuosaline, kes seob erinevad logistikakanalid kokku ja toetab erinevaid transpordiviise. Seega on logistikute ühine kõlapind meile väga oluline. Erialaliit annab võimaluse olulisi teemasid pidevalt päevakorras hoida.
- Kuidas on mõjutanud COVID-19 kriis, Ukraina-Venemaa sõda, majanduskriis HHLA TK Estonia AS arengut?
Oleme selles multikriiside ajastus näinud nii tõuse kui mõõnasid. Nüansse lisades mõjutasid meie majandustegevust ka möödunud aastate konteinerite transpordihindade ulmeline tõus, seisakud ja streigid erinevates maailma sadamates ja palju muud. Oleme siit näinud nii keerukust kui võimalusi. Üsnagi tihti kastist välja mõeldes – või õigemini kasti piire kombates – oleme oma klientide jaoks paindlikke lahendusi välja mõelnud, olgu see siis kauba ladustamise, eriliste kaupade käitlemise kui lisateenuste pakkumise osas.
- Millised seadusemuudatused on kõige rohkem mõjutanud äriotsuste tegemist?
Suurimaks kaubavoogude mõjutajaks on aasta jooksul olnud kindlasti sanktsioonide kehtestamine ja sellest tingitud muudatused kaupade liikumises. Tarvis on koostöös partneritega põhjalikumalt uurida kauba päritolu ning sihtkohta.
- Kas on mõni teema või valupunkt, mis vajaks autojuhtide koolitamises, logistika, terminali, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses suuremat tähelepanu?
Logistika tulevikku näen raudtee suuremas kasutuselevõtus kaubavoo jaoks, see hõlmab ka sujuvat modaalsusvahetust. Siin on veel palju teha, eriti riikidevahelise poliitika ühildamisel. Tänasel kujul pole raudteetransport konkurentsivõimeline, on tarvis Balti riikide ülest vettpidavat konkreetset kokkulepet, et seda transpordiliiki arendada. Kahanevate mahtude ja kasumlikkuse ootuse situatsioonis pole raudtee-ettevõtted eraldiseisvalt võimelised uusi kaubakoridore käivitama.
Kui veel valupunktidest rääkida, on praegune tööstuse, eriti eksportiva tööstuse käekäik murettekitav. See puutub otsaga ka logistikasse, kuna lisaks Eestile lisandväärtuse loomisele on tööstustoodangu eksportimine oluline kaupade liikumise tasakaalustamiseks. Piltlikult öeldes on iga sissetoodava kauba transpordikulu vähendamiseks vaja leida tagasikoorem. Tööstuse vähendamine ja tööstusettevõtete teele panemata toodang teevad kallimaks meie poes pakutavad importkaubad.
- Milliseid investeeringuid plaanite ettevõttes teha järgneva 5 aasta jooksul?
Käesoleva aasta suurim investeering läheb meie päikeseenergia pargi teise etapi väljaehituseks. Panustame konkreetsete projektidega aktiivselt rohepöördesse – vähendades tarbimist, muutes energiaallikaid ja omatarbeks energiat tootes. Näiteks saame oma äsja valminud päikesepargi elektriga päikselistel suvepäevadel täielikult katta tarbimise meie uue elektijõul töötava hüdrokraanaga tehtavatel laadimistöödel.
- Kuidas hindate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet globaalsetel turgudel?
Kiired ja paindlikud lahendused on see, millega eestlased maailmas silma torkavad. Toorainete kõrge hind, näiteks elektri ja puidu hinnatasemed, panevad meie kaubad konkurentsis kehvemasse olukorda. Ühises majandustsoonis tegutsevatele ettevõtetele võiks kehtida ühtlasemad riiklikud toetusmeetmed.
- Kuidas hindate noorte taset tänasel tööjõuturul, hariduse kvaliteeti autojuhtide koolitamises, logistika, terminali, ekspedeerimise, kullersektoris ja lennunduses, mis ametikohtadele otsite hetkel tööjõudu?
Kutseharidusega oskustööjõudu, eriti noori, on jätkuvalt keeruline sadamasse leida. Mehaanik, keevitaja, dokker – ametikohad, millel noori eriti vaja. Sadamates on läbi aegade töötanud kõigis tuultes karastunud mehed, nii on ka meil pakkuda tööd tublidele töötajatele. Usun, et tööandja stabiilsus ka noorte seas majanduse tõmbetuultes populaarsemaks muudab.