Transpordiamet lubaks suurematele põhimaanteedele kolmandiku võrra pikemad autorongid

Logistikute jutt sellest, et Eesti teedele võiks lubada pikemaid kui 18,75 meetriseid autoronge, on vähemalt 20 aastat vana. Transpordiameti liikuvuse projektijuhi Rene Indrek Proosi sõnul on ameti senised vastuargumendid toetunud teede ja sildade kehvale seisukorrale.

“Nüüd viimaste aastate jooksul on meie teede seisukord paranenud ja meie maja sees on arvamus muutunud,” sõnas Proos.

“Suurtel trassidel oleks kindlasti täna võimalik pikemate ja raskemate veostega liigelda niimoodi, et see oluliselt meie infrastruktuuri ei kahjustaks,” sõnas ta.

Konkreetsemalt on jutt 25,25 meetri pikkustest autorongidest. Nende teele lubamise nimel on transpordiamet juba üksjagu eeltööd teinud.

“Selleks kaardistasime trasse, kus transpordiameti hinnangul pikemate ja raskemate veostega liiklemisel probleeme ei tekiks. Kontrollisime teede ja sildade kandevõimet ning piiranguid teede geomeetria osas,” lisas Proos.

Sõelale jäid Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu-Ikla ja Tallinn-Narva maanteed aga ka osa Tallinna ringteest. Nimelt veetakse just seda mööda suur hulk kaupa sadamatest logistikakeskusteni. Neil trassidel võiks Proosi sõnul käima panna pilootprojekti.

“Meie hinnangul võiksid pikemad ja raskemad veosed teedele pääseda eriveo lubadega. Eriveo load annaks meile kontrollmehhanismi. Ja võimaluse ka vedude kohta täiendavat infot koguda,” selgitas Proos ning lisas, et pilootprojekti raames uuritaks suuremate veokite mõju juba täpsemalt.

“Näiteks milline on mõju meie liiklusohutusele, kui palju ja agaralt Eesti ettevõtjad uut lahendust kasutama hakkavad, kui palju toimuks pikemaid ja raskemaid veoseid Eesti siseselt, kui palju see lihtsustaks vedu meie põhjanaabritega ja millised on keskkondlikud võidud, ehk palju väheneks meie autorongide läbitud kilomeetrite arv Eesti teedel,” loetles Proos.

Kas 2+1 maanteede möödasõiduruum on piisav? 

Ta rõhutas, et ohutuse kohta plaanivad nad põhjalikuma analüüsi teha juba enne pilootprojekti algust. Osalt saab selleks abi välismaalt. Nimelt on pikemad autorongid vähemalt osadel teedel lubatud näiteks Soomes, Rootsis, Saksamaal kui Taanis.

Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi liiklustalituse juht Margus Tähepõld märkis, et kõige olulisem on ohutus.

“Kui see veok on oluliselt pikem, siis möödasõidu aeg pikeneb ja seal ongi need ohud,” tõdes Tähepõld.

“Ja meil on täna need 2+1 maanteed, et kas seal kaherealine osa on piisav, et mõistlik hulk autosid mööda jõuaks. Ja mis rivid sellest moodustuvad ja mis tagajärjed sellel omakorda on. Need asjad tuleks enne ära hinnata, et me ei hakkaks maanteel inimeludega katsetama,” lisas Tähepõld.

Tähepõld peab tähtsaks ka arutelu omavalitsustega. Ehkki suurem osa põhimaanteedest kuulub riigile, tuleb autorongidel konkreetsesse sihtkohta jõudmiseks ka kohalikke teid tarvitada.

Transpordiametis usutakse, et pilootprojekti raames tuleks lisaks autorongi pikkusele kergitada ka lubatud massi. Praegu võib autorong kaaluda kuni 44 tonni, pilootprojektis kerkiks see 60 tonnini. See aga vajaks seadusemuudatust.

Margus Tähepõld sõnas, et kiiremini saaks pilootprojektiga algust teha siis, kui autorongi lubatud mass samaks jätta.

“Kui me räägime pikematest veokitest, siis selle piirangu kehtestab määrus. Ehk kui liiklusohutuslikud aspektid on selged ja ka kohalike omavalitsuste ehk teede omanikega on kõik klaar, siis on võimalik seda piloteerida lihtsamal viisil,” pakkus Tähepõld.

Proos märkis, et pelgalt autorongi pikendamisest jääks siiski väheks. Nimelt on taolise 25 meetrise autorongi tühimass ligi 20 tonni ehk kaupa mahuks masinale napilt.

Ettevõtjad soovivad ka raskemaid metsakoormaid 

Ka logistika- ja autoveoettevõtete ühendused sooviksid korraga nii pikemaid kui raskemaid autoronge. Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni juht Herkki Kitsing ütles, et kaks suuremat autorongi teeks ära kolme väiksema autorongi töö.

“Kui 18,75 meetrine veok mahutab 36 euroalust, siis 25 meetrine autorong mahutab juba 51 euroalust,” sõnas Kitsing.

“See on oluline maanteetranspordi kuluefektiivsuse parandamiseks, süsinikuheite vähendamiseks ja autojuhtide puuduse leevendamiseks,” märkis Kitsing.

Ettevõtjate soovid on tegelikult isegi suuremad. Oktoobris ministritele saadetud kirjas seisab, et teedele võiks lubada ka 60-tonniseid 20,75 meetri pikkuseid metsaveoseid. Praegu tohib metsaveoks tarvitada sama pikka kuni 52-tonnist autorongi. Seda maanteeameti loal ja eriveosena.

Maanteeamet soovib edasi liikuda kahes etapis. Kõigepealt pandaks käima pilootprojekt suurematel maanteedel ja siis vaadataks, kas ja mida saab lubada ülejäänud teedele.

“Selle jaoks me oleme tellinud ka ekspertanalüüsi, mis puudutab kõigil teedel liiklemist,” sõnas Proos.

“Metsavedajad liiklevad väga palju ka kitsastel väikestel kohalikel teedel ja kõrvalteedel, kus meie hetkel ei ole päris kindlad, mida teede ja sildade kandevõime endast kujutab. Seega me tahame täpsemalt enda otsuse kujundamiseks ära oodata ka ekspertanalüüsi, mis peaks valmima 2023. aasta suvel,” ütles ta.

Margus Tähepõld ütles varasematele aruteludele vaadates, et olulist rolli otsuste tegemisel mängib kohalike omavalitsuste tagasisidel. Millal võiks valmima hakata määruse või seaduse muutmiseks tarvilikud eelnõud, praegu keegi ennustama ei hakka.